Vähem kui 50a tagasi oli kindel uskumus, et ainult väga range dieet aitab kaalu langetada ja ümbermõõte vähendada. Arvati, et lihased kulutavad kaloreid ainult treeningu ajal ning kohe pärast aktiivse lihastöö lõppu läheb ainevahetus tagasi tavapärasele režiimile.

Arstid hakkasid mõistma tegelikku seost vähese liikumise ja kaalutõusu vahel alles siis kui elanikkond hakkas muutuma järjest passiivsemaks (istuv eluviis). Nad said aru liikumise pikaajalisest kasust- mitmed füsioloogilised muutused leiavad lihases aset treeningu käigus ja need töötavad edasi ka palju hiljem siis kui aktiivne lihastöö on lõppenud. Tänapäeval teab enamik inimesi kui oluline on trenn kaalu hoidmisel/ langetamisel ja kehakuju vormimisel.

Mis harjutusi peaks aga tegema? Kas trenn peab olema väga kurnav, et see oleks efektiivne? Kas äkilised intensiivsed treeningperioodid on sama kahjulikud kui ranged dieedid?

Kas on mõni muu võimalus? Üks variant on kasutada lisaks treeningutele regulaarselt või intensiivkuurina Ultratone biostimulatsiooni.

Ultratone biostimulatsioonil on väga mitmed eelised- ohutu, kiire ja efektiivne lihaste treenimise ja pinguldamise meetod, mis aitab keha vormida ja hoida seda aktiivsena (1-9).

Kas see tähendab, et biostimulatsioon asendab trenni? Ei, hoopis vastupidiselt. Kui inimene treenib/ pinguldab oma lihaseid biostimulatsiooniga, siis ta keha on valmis olema sportlikult aktiivsem ning suuteline tegema rohkem trenni. Seetõttu biostimulatsioon saab tegelikult aidata inimest aktiivsema eluni

Kas Sa teadsid? Esimene patareil töötav lihasstimulaator leiutati UK-s 1964.a. Herman Schaefer poolt, kelle tütar Kristin Schaefer Centofanti töötas välja bioimpulssidel töötavad Ultratone seadmed (biostimulatsioon) “We call this the Trophic Code which can be compared to the signalling process of the Morse code. We can now not only stimulate muscles at any depth and length, but also access the lymphatic and micro circulation systems, blood flow, fat and connective tissue to obtain concentrated and complete body or face shaping Programs. Sequencing these pulses in set patterns then embedding them automatically in microchips ensures the ease of use and total safety of the Ultratone units.”

Ultratone biostimulatsiooni ja treeningu võrdlus

Biostimulatsiooni abil esile kutsutud lihasaktiivsus on mitmes mõttes ebaloomulik ja sellesse suhtutakse sageli mõningase kahtlusega. Tahtlike või reflektoorsete ning lihase biostimulatsiooniga esile kutsutud kontraktsioonide vahel on kaks olulist erinevust:

1) Tahtlike või reflektoorsete liigutuste ajal aktiveeruvad erinevad motoorsed ühikud asünkroonselt ja alati range hierarhia järgi. Motoorsete ühikute hierarhias aktiveeruvad kõigepealt väiksed ühikud ja sellele järgnevad suurte ühikute kontraktsioonid. Seega on tahtlike liigutuste puhul suured motoorsed ühikud kõige vähem aktiivsed ja rakenduvad ainult suurima pingutuse ajal. Kui lihasaktiivsuse esile kutsumiseks kasutatakse biostimulatsiooni, eespool kirjeldatud hierarhia ei kehti – lihast innerveerivate neuriitide biofüüsikaliste omaduste tõttu aktiveeritakse suured motoorsed ühikud valikuliselt ja seetõttu on tavaolukorras harva kasutatavad lihaskonna osad biostimulatsiooni puhul kõige aktiivsemad. Biostimulatsiooni ajal rakenduvad sellised motoorsed ühikud, mis on tavaliselt kõige vähem aktiivsed, ja sellest tulenevalt muutuvad ka nende omadused enim. Seega aitab biostimulatsioon, mille käigus eiratakse lihasaktiivsuse tavalist hierarhiat ehk pööratakse see teistpidi, aktiveerida just need motoorsed ühikud ja lihaskiud, mis rakenduvad vaid suurt pingutust nõudva treeningu ajal. See aitab lihaste kohanduvat loomust tõhusamalt ära kasutada ja pikema aja jooksul kõrgemat aktiivsust säilitada kui tavapärane füüsiline treening. Kõigele lisaks saab lihast biostimulatsioonil suurele aktiivsusele sundida kohe „treeningu“ algusest peale, kuna KNS, südame-veresoonkond ja muud süsteemid ei häiri ega piira lihasaktiivsuse intensiivsust nagu näiteks tavatreeningu puhul.(10)

2) Teisalt on mitmeid funktsioone, mida erinevate lihasrühmade biostimulatsioon täita ei suuda ja mis on omased ainult tavapärase füüsilise treeninguga kaasnevale aktiivsusele. Füüsilisest koormusest tingitud lihasaktiivsuse ajal toimub koordineeritud liikumine ja üldjuhul inimese oskused vastava liigutuse tegemisel paranevad ajapikku. Seega aitab treening koordinatsiooni parandada; biostimulatsioon seda ei tee. Lisaks parandab füüsiline treening painduvust ja pikendab lihaseid (nt pilates, jooga), mida biostimulatsiooni puhul ei juhtu.

Füüsiline treening aitab parandada ka südame-veresoonkonna talitlust. Samas võib väita, et tavapärasest vastupidavamate lihaste omamine – eelis, mida aitab saavutada biostimulatsioon –, võimaldab inimesel tõhusamalt treenida ning saavutada kõik füüsilise vormiga seotud eesmärgid hõlpsamini ja lühema aja jooksul.

Teadusartiklid:

1. J.P.Porcari, J.Miller, K.Cornwell, C.Foster, M.Gibson, K.McLean, T.Kernozek. The effects of neuromuscular stimulation training on abdominal strength, endurance and selected antthropometric measure. J.Sports Sci.Med. 4:66-75 (2005).

2. E.Ballantine, B.Donne. Effects of neuromuscular electrical stimulation on static and dynamic abdominal strength and endurance in healthy males. 4th Annual Congress of the European College of Sports Science, Rome, 14-17 July 1999.

3. G.Alon, S.A.McCombe, S.Koutsantinis, L.J.Stumphauzer, K.C.Burgwin,M.M Parent, R.A.Bosworth. Comparison of the effects of electrical stimulation and exercise on abdominal musculature. J.Orthopaedic.Sports Phy Therap, 8:567-573 (1987).

4. N.Babault, G.Cometti, M.Bernardin, M.Pousson, J.C.Chatard. Effects of electromyostimulation training on muscle strength and power of elite rugby players. J.Strength Cond.Res. 21:431-437 (2007)

5. J.F.Hopp, W.K.Palmer. Effect of electrical stimulation on intracellular triacylglycerol in isolated skeletal muscle. J.Appl.Physiol.68:348-354 (1990).

6. J.F.Hopp, W.K.Palmer. Electrical Stimulation alters fatty acid metabolism in isolated skeletal muscle. J.Appl.Physiol.68:2473-2481 (1990).

7. G.Pedini, P.Zaietta. On some aspects of activation of tissue lipolysis by electric factors. Minerva Med. 66:324-329 (1975).

8. M.Ruffin, S.Micolaidis. Electrical stimulation of the ventromedial hypothalamus enhances both fat utilization and metabolic rate that precede and parallel the inhibition of feeding behaviour. Brain Res. 846:23-29 (1999).

9. P.Banerjee, B.Caulfield, L.Crowe, A.Clark. Prolonged electrical muscle stimulation exercise improves strength and aerobic capacity in healthy sedentary adults. J.Appl.Physiol.99:2307-2311 (2005).

10. D.Pette, G.Vrbova. What does chronic electrical stimulation teach us about muscle plasticity? Muscle Nerve 22:666-677 (1999).